2010. aastal kulutati Ameerika Ühendriikides eMarketeri värske kokkuvõtte[1] kohaselt esmakordselt rohkem dollareid internetireklaamile kui trükireklaamile (vastavalt 25,8 mld. USD ja 22,8 mld. USD), samas kui veel 2004. aastal oli vastav suhtarv viiekordselt trükireklaami kasuks. Kuigi kulutused internetireklaamile ei kajasta ettevõtete investeeringuid veebiarendusse, on toodud karakteristikud kaudseteks indikaatoriteks üha kasvavast kodulehtede rollist turunduses. Internetireklaami põhifunktsiooniks on pea alati kasutajate toomine reklaamiandja veebilehele, seega on internetireklaamide taga enamasti ka koduleht. Raportis kajastatava trendi peamise põhjusena tuleb vaadelda nihet inimeste harjumustes – eMarketeri andmete kohaselt veedavad ameeriklased täna internetis surfates samapalju aega, kui televiisorit vaadates[2].  

Nimetatud käitumuslike muutuste tõttu langetatakse üha enam ostuotsuseid interneti vahendusel hangitud informatsioonile tuginedes. Kuivõrd teenuste puhul on pakkuja ja tellija informatsiooni asümmeetria suuremgi kui kaupade puhul, on koduleht oluliseks meediumiks tellija infopuuduse lahendamisel. Info kasutajale edastamise osas kehtivad professionaalsete teenuste turundamiseks mõeldud kodulehtede puhul samad põhimõtted, mis veebilehtedele üldiselt. Sisu peab olema liigendatud kergesti haaratavateks lõikudeks ja vältida tuleb pikki tekste.

Illustratsioon 1. Vasakul oleva veebiagentuuri kodulehe sisu on raskesti haaratav ja ebamugav lugeda, seevastu parempoolse näite puhul on sarnase paigutusega leht palju selgem.

 Menüü ja navigeerimine peab olema loogiline ja kasutada tuleks traditsioonilist vasakus servas asuvat vertikaalset või üleval servas asuvat horisontaalset menüüd – nii on kindlustatud kasutajate lühike õppimiskõver ja asjakohase teabe omandamiseks jääb rohkem aega. Tuleb arvestada, et kasutaja on mugav ja internetis on kümneid, sadu või tuhandeid konkureerivad veebilehti, mistõttu on võtmesõnaks usability ehk kasutusmugavus. Kogenud veebiturundajad räägivad sageli 10 sekundi reeglist, millekohaselt teeb kasutaja 10 esimese lehel veedetud sekundi jooksul otsuse, kas vajutada „Back” nuppu ja naasta otsitulemuste juurde või süveneda rohkem kuvatava veebilehe sisusse.

Illustratsioon 2. Vasakul oleva hambaraviteenust turundava veebilehe puhul lahkutakse lehelt suure tõenäosusega esimese 10 sekundi jooksul.

Kui aastate eest algas varasema kliendisuhte puudumisel uue pakkuja käest teenuse ostmine peamiselt telefonikataloogidest, on täna taoliseks väravaks otsimootorid. Kuna veebilehe ranking ehk järjekoht otsimootorites on võrdelises seoses tema vanusega (kauem eksisteerinud lehti peetakse usaldusväärsemateks, sarnaselt kauem tegutsenud ettevõtetega, ja kauem eksisteerinud lehtedel on suurem tõenäosus omada arvestatavat hulka inbound ehk sissetulevaid linke), pole mõttekas veebilehe loomisega viivitada.

Kodulehe teostamise juures peaks pidevalt fookuses olema selle lõppkasutaja – antud juhul professionaalse teenuse ostja. Sageli võib nimetatud asjaolu erinevate ideede külluses tagaplaanile jääda ning kodulehe kujundus, funktsionaalsus ja struktuur kujunevad tellijapoolsete vastutavate töötajate, veebiagentuuri projektijuhi, kujundaja ja programmeerijate konsensuse tulemusel. Kuivõrd professionaalse teenuse ostjaks võiks peamiselt olla äriühingud, tuleks veebi loomisel lähtuda kasutaja keskmisest kõrgemast haritusest, suuremast maksejõust ja tegevusalade rohkusest. Täpne sihtrühm sõltub juba konkreetsest teenusest ja pakkujast, mistõttu kitsamate soovituste andmine pole siinkohal mõttekas.

Kui veebilehe kasutusmugavuse ja otsimootorisõbralikkuse eest peaks üldjuhul vastutama veebiarendaja, siis kodulehe sisu on kindlasti professionaalse teenuse pakkuja enda suurim panus efektiivse turundamise saavutamiseks. Asjakohaste artiklite kirjutamine ja publitseerimine annab potentsiaalsele ostjale kinnitust teenusepakkuja kompetentsist. Teisalt aitab selline pidev uuendamine otseselt ja kaudselt kaasa Google’i järjekoha parandamisel. Nimelt peab Google’i algoritm regulaarselt uuendatavat veebilehte usaldusväärsemaks ning teisalt loob asjakohaste artiklite kirjutamine eelduse sissetulevate viidete arvu kasvuks. Lisaks enda kodulehele tuleks kaaluda artiklite publitseerimist ka vastava majandusharu seisukohalt olulistes blogides. Hea näitena võiks tuua Äripäeva õigusblogi, kus advokatuuriseadusest tuleneva reklaamikeelu tõttu advokaadibürood nagu Aivar Pilv, Lextal ja Sorainen oma pädevust näitavad ja seeläbi ka usaldusväärsest allikast sissetulevaid linke korjavad (Google’i jaoks ei ole mitte kõik sissetulevad lingid samaväärsed, vaid suurem kaal omistatakse omakorda paremat järjekohta omavatele allikatele).

Illustratsioon 4. Advokaadibüroode Google’i orgaaniline ranking.

Koduleht on professionaalse teenuse pakkuja peegliks internetis ja võimaldab potentsiaalseid ostjaid informeerida oma kompetentsidest. Seda on muuhulgas mõistlik teostada majandusharu seisukohalt olulisi artikleid publitseerides, nii enda veebis kui ka asjakohastes blogides, mida potentsiaalsed kliendid külastavad. Silmas tuleb pidada üldisi efektiivse veebilehe loomisele kohalduvaid printsiipe ja keskenduda tuleb veebilehe lõppkasutajale, mis sõltub konkreetsest teenusest ja pakkujast.